Tremadoci lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku vanim globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Adam Sedgwick aastal 1846. Lade on nime saanud Tremadoci küla järgi Walesis.[1] Lademe alumist piiri määratleb konodondi Iapetognathus fluctivagus esmakordne ilmumine Newfoundlandil Gros Morne rahvuspargi piirpaljandis, lademe ülempiiri märgib Tetragraptus approximatuse esmakordne ilmumine Hunnebergi mäel Diabasbrotteti kivimurrus.[2]
Tremadoci lademe all lamab Furongi ladestikku kuuluv ametliku nimetuseta kambriumi lade ja sellel lasub Flo lade. Lademe vanus on 488,3...478,6 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele Pakerordi lade ja Varangu lade.
Tremadoci lade tähistab graptoliitide esmakordset ilmumist.[3]
Suurbritannia regionaalses stratigraafias vastavad Tremadoci lademele Migneinti lade ja Cressage lade, Põhja-Ameerikas Stairsi lade ja Skullrocki lade. Austraalias vastab sellele Lancefieldi lademe alumine osa, Siberis Nija lade. Hiina ja Vahemere&Põhja-Gondwana regionaalsed stratigraafilised skeemid kasutavad nimetust Tremadoci lade.[4]
Austraalia regionaalses stratigraafias lasub Darriwili lade Yapeeni lademel ja see lamab Gisborni lademe all. Austraalia lademete süsteem on kasutusel ka Uus-Meremaa Permile eelnevas geokronoloogias.[5] Austraalias moodustusid sellel perioodil valdavalt kildad ja graniit.[6]
Hiina regionaalses stratigraafias lamab Tremadoci lademel Flo lade, Vahemere&Põhja-Gondwana stratigraafias aga Arenigi lade.