Turteltuvi

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Turteltuvi (perekond)

Turteltuvi
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Tuvilised Columbiformes
Sugukond	Tuvilased Columbidae
Perekond	Turteltuvi Streptopelia
Liik	Turteltuvi
Binaarne nimetus
Streptopelia turtur (Linnaeus, 1758)

Turteltuvi (Streptopelia turtur) on tuvilaste sugukonda turteltuvi perekonda kuuluv lind.^[2]

Turteltuvi nimi tuleneb linnu järjest korratavast uinutavas laadis hüüust "turrrturrr...", mis kõlab aprilli lõpust augustini välja. Lind painutab häälitsedes pead ja puhevil kaela ning teeb seejuures kergelt noogutavaid liigutusi. Esitlusi võib kuulda varahommikuti, pärastlõunal ja ka keskpäeva paiku. Selle põhiülesanne on emaslindude peibutamine.^[2] Eesti keelde on sõna laenatud keskalamsaksa keelest (< turteldūve).^[3][4]

Turteltuvid on vägagi territoriaalsed ja kui tarvis, võivad nad võidelda juba olemasoleva eest. Viimast väldivad nad oma mängulennuga, mis põhineb teiste liikide eeskujudel. Lind tõuseb teravnurga all lendu, teeb mõne tiivaplaksu, jõuab umbes 20 m kõrgusele, seisatab seal ja keerleb allapoole, laiutades oma saba, nii et selle valge ääris paistab kaugele, ja sageli laugleb kohe lõputiirule. Need mängulennud moodustavad vahel ka osa lembemängust, kuid siis on lendu tõustes tiivalöögid innukamad ja kiiremad.^[2]

Pesa ehitavad nad madalasse põõsasse või heki sisse ja see on tuvidele iseloomulik hõre oksalasu. Kuid kui turteltuvil on olnud pesitsemise ajal ebameeldivaid kogemusi, võib ta oma pesa ehitada mõne teise linnu rajatise peale. Emaslind muneb tavaliselt kaks muna ja poegi toidetakse, nagu tuvidel kombeks, pugust saadava tuvipiimaga. Tuvide puhul erakordse nähtusena järgneb pärast kurnaga lõpulejõudmist bioloogiliselt pealesurutud sigimispaus, mis lükkab uue pesitsemise edasi ja laseb lindudel vahepeal kosuda.^[2]

Turteltuvi juures on muudki tuvidele ebatavalist. Näiteks on nad ainsad rändtuvid Euroopas – septembris lendavad nad Aafrikasse ja naasevad sealt aprillis. Need linnud rändavad päeviti laial rindel ja tavaliselt suurel arvul: ainsa päeva vältel on loendatud Maltalt üle rändamas umbes 20 000 lindu.^[2]

Turteltuvi on meil ainus tuvi, kes hoidub täisehitatud aladest. Ta on üsna tavaline lind hõredates metsaservades või hekkides ning eriti armastavad nad sooje päikeseküllaseid ja turvalisi paiku.^[2]

Eestis hinnatakse turteltuvi pesitsusaegset arvukust 1000–3000 paarile.^[5]

2017. aastal on ta Eesti aasta lind.^[6]

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) loeb turteltuvi ohualtiks liigiks. Liigi arvukus on Euroopas märgataval vähenenud, eriti tugevalt on vähenenud Venemaa ja Kesk-Aasia populatsioonid. Turteltuvi arvukuse vähenemise põhjuseks on muu hulgas pesa rajamiseks sobilike elupaikade vähenemine ning jaht rändeteel ja talvitusaladel.^[1]