Ulmefilm

Koloreeritud lühifilm "Au pays de l'or" (Kullakaevanduste maa) 1908. aastast

Ulmefilm on üks filmikunsti žanre, milles kujutatakse maailma teadlikult sellisena, nagu see tegelikkuses pole. Näiteks võib tegevus toimuda väljamõeldud ruumis ja/või ajas (kauges galaktikas, tulevikus, inimese mõttemaailmas), tegelased võivad olla fantastilised või mütoloogilised olendid.

Ulmefilmid jagunevad kolmeks: teadusulme-, (science fiction ehk sci-fi), imeulme- (fantasy) ja õudusulmefilmid (horror). Need jagunevad omakorda alamžanriteks, näiteks hoiatusulmeks, kolliulmeks, tehnoloogiliseks, psühholoogiliseks ulmeks jne.

Teadusulme (sci-fi) kasutab spekulatiivseid, väljamõeldud teaduspõhiseid teooriaid ja nähtusi, mis pole teaduslikult tõestatud; nt maavälised eluvormid, tulnukad, ekstrasensoorsed tajud, ajas rändamine, futuristlikud kosmosesõidukid/robotid/küborgid jne. Teadusulmes lahatakse tihti nii poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme kui ka filosoofilisi (nt inimese seisund).

Filmi- ja meediateoreetiku ning kultuurikriitiku Vivian Sobchacki sõnul tegeleb teadusulme sotsiaalse maagia ja religiooni vähem rõhutatud transtsendentalismiga, püüdes lepitada inimest tundmatuga. Kultuuriteoreetik Scott Bukatman arvab, et ulmefilm võimaldab kaasaegsel kultuuril olla suursuguse väljenduse tunnistajaks.

Ulmefilmi visuaalne keel on segu tuttavast ja võõrast; pildid pärismaailmast vahelduvad moonutatud reaalsuse ja väljamõeldistega.

Imeulme (fantasy) erineb teadusulmest oma fantastilise temaatika poolest. Žanr tegeleb tavaliselt maagia, üleloomulike sündmuste, mütoloogia, folkloori ja eksootiliste fantastiliste maailmadega. Tuntumad imeulme žanrisse kuuluvad filmis on näiteks J. R. R. Tolkieni romaanidel põhinev “Sõrmuste Isanda” triloogia (rež: Peter Jackson; 2001, 2002, 2003); J. K. Rowlingu romaanisarjal põhinevad Harry Potteri filmid; Disney "Mary Poppins" ja "Kariibi mere piraadid".