Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Teooria pärineb 19. sajandi ajaloolis-võrdleva keeleteaduse paradigmast, mis seletas sugulaskeelte arengut eelkõige divergentsi ehk algkeele kandjate laialirändega, mitte konvergentsi ehk keelerühmade kontaktidega.
Viimastel aastakümnetel on keelepuu teooria kahtluse alla seadnud keeleteadlaste, geneetikute ja arheoloogide rahvusvaheline multidistsiplinaarne töörühm "The Roots"[1], millesse kuuluvad eesti uralist Ago Künnap, inglise arheoloogid Marek Zvelebil ja Pavel Dolukhanov, soome arheoloog Milton Nuñez ja lingvist Kalevi Wiik, ungari lingvist János Pusztay jpt. Sarnaseid vaateid jagab ka Cambridge'i ülikooli arheoloogiaprofessor Colin Renfrew.[2]
Uurali keelte teatavate areaalsete ja tüpoloogiliste tsoonide selgitamiseks on kasutatud ka niinimetatud meiootilise amööbi mudelit, mis pakub alternatiivi keelepuule.[3]
- ↑ Ago Künnap "Fennougristika alused" Tartu, 2001 (vaadatud 18. novembril 2011)
- ↑ Andrus Esko "Professor Ago Künnap saeb eestlase keelepuud" Õhtuleht, 6. jaanuar 2001 (vaadatud 18. novembril 2011)
- ↑ Daniel Abondolo. Introduction. Raamatus: Daniel Abondolo. The Uralic Languages. London: Routledge 1998, lk 3.