Vaba tahe

See artikkel räägib tahtevabadusest; vabatahtlikkuse kohta vaata artiklit Vabatahtlikkus.

Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle. Mõiste täpne sisu oleneb kontekstist ja filosoofilisest positsioonist.

Kui tahtevabadust eristatakse teovabadusest, siis peetakse tahtevabaduse all tavaliselt silmas vaba valiku võimalust.

Vaba tahet või vähemalt teovabadust peetakse moraalse vastutuse üheks oluliseks eelduseks. Samuti peetakse vaba tahet tegude kiiduväärsuse, inimese väärikuse ning inimestevahelise armastuse ja sõpruse väärtuslikkuse eelduseks.

Vabast tahtest räägitakse enamasti tahte determineerituse ehk äramääratuse taustal. Inimese tahet võidakse vaadelda determineerituna eeskätt füüsikaliste loodusseaduste, inimese bioloogilise loomuse, psühholoogiliste tegurite või Jumala poolt. Meie subjektiivne mulje, et meil on vaba tahe, ja väide, et tahe on determineeritud, on vähemalt esmapilgul teineteisega vastuolus. Kas ja kuidas see nii saab olla, on nn vaba tahte probleem, mida saab käsitleda iga determinismiliigi puhul eraldi. Probleemi lahendusvariandid jagunevad kompatibilismiks, mis eitab vastuolu ning tunnistab nii tahtevabaduse kui ka tahte determineerituse reaalseks, ning inkompatibilismiks, mis tunnistab vastuolu ning peab reaalseks vaid ühte neist. Siiski on ka lahendusi, mis kummagi raamidesse ei mahu.