Vasa vöör | |
Teenistuskäik | |
---|---|
Nimi | Vasa |
Vette lastud | 1628 |
Laeva üldandmed | |
Veeväljasurve | 1210 t |
Pikkus | 69 m[1] |
Laius | 11,7 m |
Vabaparda kõrgus | 20,2 m |
Süvis |
vööris 4,3 m ahtris 4,9 m |
Meeskond |
145 madrust 300 sõdurit |
Relvastus |
64 kahurit:
|
Vasa on Rootsi sõjalaev, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Laeva täpne asukoht unustati pärast enamiku pronkskahurite ülestõstmist 17. sajandil. Vasa leiti uuesti 1950. aastate lõpus keset tiheda liiklusega laevateed Stockholmi sadama lähedalt ning tõsteti 1961. aastal üles. Selgus, et suurem osa selle kerest on säilinud üsna tervena. Algul paigutati see ajutisse Wasavarveti muuseumi, 1988. aastal viidi üle Stockholmi Vasa muuseumi. Laev on üks Rootsi populaarsemaid vaatamisväärsusi: aastatel 1961–2009 käis seda vaatamas üle 28 miljoni inimese.[2] Vasast on saanud pärast ülestõstmist Rootsi suurvõimu ajastu sümbol.
Vasa ehitati valmis ja võeti teenistusse suure kiiruga, kuna Rootsi osales parajasti kolmekümneaastases sõjas ning kuningas Gustav II Adolf tahtis, et laev liituks Rootsi Läänemere laevastikuga võimalikult kiiresti. Laeva veepealne osa oli liiga raske ja ballasti oli liiga vähe – laev oli ebastabiilne, kuid kuninga nõunikud ei söandanud ehitusvigadest valitsejaga ausalt rääkida ega veenda esmareisi edasi lükkama. Vigadest tingitud ebastabiilsuse tõttu uppus laev kohe, kui sadamast välja jõudes natuke tugevama tuule kätte sattus. Rootsi riiginõukogu korraldas uurimise, et süüdlane välja selgitada, kuid lõpuks ei võetud kedagi isiklikult vastutusele.
Laeva ülestõstmisel 1961. aastal leiti vrakist ja selle ümbrusest tuhandeid esemeid ning vähemalt 15 inimese säilmed. Leidude seas oli riideesemeid, relvi, kahur, tööriistu, münte, lauanõusid, toitu, jooke ja kuus laeva kümnest purjest. Vrakk ja sellest leitud esemed on ajaloolastele andnud hindamatut infot 17. sajandi laevaehituse, meresõjanduse ja inimeste igapäevaelu kohta. Vasa pidi olema Rootsi ja kuningas Gustav II Adolfi au ja uhkus. Laeva varustamise ja dekoreerimise pealt kokku ei hoitud: ehitamise ajal oli see üks suuremaid ja raskemini relvastatud sõjalaevu maailmas.