Veeringe

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinda, veekogude ja atmosfääri vahel. Ringlemise käigus võib muutuda vee agregaatolek. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest.

Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved.

Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu.

Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.

Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi.

Ameerika Ühendriikide Geoloogiatalituse (U.S. Geological Survey (USGS)) järgi võib veeringe jaotada kuueteistkümneks osaks:

1. Mereveevaru
2. Aurumine
3. Evapotranspiratsioon
4. Sublimatsioon
5. Veevaru atmosfääris
6. Kondensatsioon
7. Sademed
8. Veevaru jääs ja lumes
9. Sulaveeäravool jõgedesse
10. Pindmine äravool
11. Jõeäravool
12. Mageveevaru
13. Maasseimbumine
14. Põhjaveevaru
15. Põhjaveeäravool
16. Allikad