Vitamiinilaadsed biomolekulid

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vitamiinilaadsed biomolekulid ehk vitamiinilaadsed toitumisfaktorid, ka vitaminoidid ka essentsiaalsed metaboliidid on eeldatavasti vitamiinilaadset toimet omavad, väga erineva struktuuriga orgaanilised bioaktiivsed ühendid biomolekulid, ka mikrotoitained, mida elusorganismid enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesivad ebapiisavas koguses ning peetakse vajalikuks toidulisaainete manustamist.^[1]

Vitamiinilaadsed biomolekulid ehk vitaminoidid on järgmised:^[2]

• B₁₃-vitamiin
• B₁₅-vitamiin ehk pangaamhape
• B₁₆-vitamiin dimethylglycine
• B₁₇-vitamiin laetrile
• B₂₂-vitamiin karnitiin
• F-vitamiinide rühm (polüküllastamata rasvhapped, PUFA-d, oomega-3-rasvhapped (linoolhape (LA), α-linoleenhape (ALA), eikosapenaeenhape (EPA), dokosaheksaeenhape (DHA)
• H₃-vitamiin
• inositool
• N-vitamiin, ka lipoehape
• P-vitamiin flavonoidid
• vitamiin PABA, ka B_x-vitamiin
• PQQ-vitamiin (pyrroloquinoline quinone)
• U-vitamiin – cabagin
• Q-vitamiin jpt.

Vitaminoididega ei seostata ka otseselt laiaulatuslikku avitaminooside teket. Küll aga võib vitaminoidide puudumisega seostada haiguslikke seisundeid inimestel, kelle füsioloogilised eripärad (neerupuudulikkus, immuunpuudulikkus, metaboolsed haigused, kestev medikamentoosne ravi jne) ja või normaalsed ealised muutused (aeglustub vitamiinide süntees, varud, muutused toitumises ja eluviisis, mitmed haigused ja/või ensüümidega seonduv), geneetiline eripära mõjutavad organismi füsioloogilist seisundit otsustavalt.^[1].