Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Brett J. Gladmani uurimisrühm[1] |
Nimetamine | |
Teised nimed |
S/2000 S1 Saturn XIX |
Orbiidi iseloomustus | |
Orbiidi pikem pooltelg | 23 040 000 km[6] |
Ekstsentrilisus | 0,3349 |
Tiirlemisperiood | 1315,14 ööpäeva |
Orbiidi kalle | 173,125° |
Emaplaneet | Saturn |
Füüsikaline iseloomustus | |
Keskmine diameeter | 18 km[2] |
Mass | hinnanguliselt 5,1×1015[3] |
Paokiirus | hinnanguliselt 8,7 m/s[3] |
Pöörlemisperiood | 11 h 55 min 20 s (sideeriline)[4] |
Albeedo | 0,06[5] |
Näiv tähesuurus | 21,7[2] |
Ymir ehk Saturn XIX (esialgne tähis S/2000 S 1)[7] on Saturni kaaslane.
Ta tiirleb Saturni pöörlemisele vastupidises suunas. Saturni pöörlemissuunale vastupidises suunas tiirlevad kuud arvatakse olevat tulnud Saturni kaaslasteks pigem kuskilt mujalt, kui tekkinud samas akretsioonikettas, mis ümbritses noort Saturni ta moodustumisel. Näiteks Saturni suuremad ja lähemad kuud tiirlevad planeedi pöörlemisega samas suunas ning seetõttu arvatakse, et nad on tekkinud koos Saturniga, ehk tiirelnud ümber Saturni selle tekkimise ajast alates. Seetõttu on Ymir ilmselt Saturnist mööda lennata püüdnud ja Saturni gravitatsiooni poolt "kinni püütud" ning selle ümber tiirlema jäänud taevakeha.
Ymiri tiirlemisperiood on 3,6 Maa aastat. Selle aja jooksul näeks Ymiril viibija umbes 2650 päikeseloojangut.
Saturni kaaslastest, mille tiirlemisperiood on pikem kui kolm Maa aastat, on Ymir kõige suurem (läbimõõduga ligikaudu 18 km[2]).
Ymiri avastas 2000. aastal Brett J. Gladmani uurimisrühm. Nime Ymir sai ta augustis 2003 skandinaavia mütoloogiast pärit kõigi hiidude ehk jöötunite esiisa Ymiri järgi.