Bezirk

See artikkel on esitatud kustutamiseks.

Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Saksakeelne termin Bezirk (mitmuses Bezirke, tuletatud ladina keelest: circulus = "ring"), tõlgitud kui "ringkond", võib viidata järgmist tüüpi haldusüksustele:

Stadtbezirk, linnaosa (näiteks Berliinis, Hamburgis või Viinis), jaguneb sageli mitmeks asumiks ja naabruskonnaks. Saksamaa Gemeindeordnung koodeksi järgi otsustab linnavolikogu selle rakendamise kohaliku omavalitsuse põhikirjaga (Satzung). Mõnes linnas on Bezirk'idel piiratud volitused, mille linnavalitsus on neile delegeerinud, sealhulgas kohalike valimiste tulemusel moodustatud assamblee ja omaenda linnapea (Bürgermeister). Saksamaa Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaadel on iga vald volitatud rakendama Ortsbezirke koos oma nõuandekogude ja kohalike administraatoritega. Nordrhein-Westfaleni liidumaa seadused kohustavad iseseisva linna omavalitsust jagama linna piirkonna Stadtbezirkideks.
Austrias kasutatakse sõna Bezirk erineva tähendusega kolmes erinevas kontekstis:
- Mõningaid riiklike ja piirkondlike omavalitsuste haldusharu ülesandeid täidavad 95 Bezirkshauptmannschafti (piirkondlikku haldusametit). Piirkonda, mille eest piirkondlik haldusamet vastutab, nimetatakse sageli, kuigi mitteametlikult, ringkonnaks (Bezirk). Paljusid seadusega ettenähtud linnu, praegu 15, ei teeninda ükski piirkondlik haldusamet. Nende vastavad omavalitsusbürood tegelevad tavaliselt piirkondliku haldusameti ülesannetega.
- Viini ja Grazi linnad jagunevad linnaringkondadeks (Stadtbezirk), mis abistavad vastavaid linnavalitsusi.
- Austria kohtusüsteemi vaatepunktist jaguneb riik 115 kohtupiirkonnaks (Gerichtsbezirk), millest igaüks vastab ühele riigi 115 madalaima astme kohtuastmest.
Itaalia autonoomsed Trento ja Bolzano provintsid jagunevad Bezirksgemeinschaftideks (itaalia: comunità comprensoriali).
Mitmes kantonis nimetatakse Šveitsi ringkondi Bezirk. Šveitsis kui föderaalriigis on igal kantonil vabadus rakendada oma haldusstruktuuri. Keskmist haldustaset Šveitsi valdade üle nimetatakse ka Verwaltungsregion või Verwaltungskreis, Wahlkreis, Amtei või Amt, samuti prantsuse keeles: districts in Suisse romande ja itaalia keeles: distretto in Svizzera italiana. Schwyzis on kuus ajaloolist Bezirki omavalitsuslikud organid, mõnel on piirkondlikud Landsgemeinde assambleed, sarnaselt Graubündeni omavalitsuslikele kreisidele. Kuus Appenzell Innerrhodeni Bezirki on võrdsustatud valdadega.
Ajalooliselt olid peamised Ida-Saksamaa haldusüksused 1952. aastast Bezirkid. Neid rakendati haldusreformiga, et asendada Ida-Saksamaa Brandenburgi, Mecklenburgi, Saksimaa, Saksi-Anhalti ja Tüüringi liidumaad. Pealinn Ida-Berliin võrdsustati nendega ametlikult Ida-Saksamaa liidunõukogu otsusega 1961. aastal. Ehkki seadusandlikud assambleed (Bezirkstage) ja täitevnõukogud (Räte) eksisteerisid, ei olnud demokraatliku tsentralismi ülalt alla suunatud Bezirke autonoomiat ega mingeid omavalitsusõigusi. Need kaotati seadusega, mille Ida-Saksa rahvakoda võttis vastu 1990. aastal Saksamaa taasühinemise eelõhtul.
Teise maailmasõja ajal oli eriline Natsi-Saksamaa haldusüksus ametlikult "Bezirk": Bezirk Bialystok.