Bhartrihari (भर्तृहरि Bhartṛhari; umbes 7. sajand pKr) oli India sanskritikeelne lüüriline luuletaja ning grammatik ja keelefilosoof.
Bhartriharile omistatakse triloogia "Śatakatraya", mille iga osa koosneb umbes sajast mõttesalmist. Nende teemad on armastus śṛṅgāra, elutarkus (niti) ja kiretus (vairāgya). Tema elegantset ja vormitäiuslikku luulet peetakse sanskritikeelse lüürika tippu kuuluvaks.
Bhartriharile omistatakse ka sanskriti grammatika ja keelefilosoofia alane teos "Vākyapadīya".
Uurijad on kahelnud, kas need teosed kuuluvad samale autorile.