Folksonoomia ehk ühismärksõnastamine on meetod digitaalse sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks kasutajate poolt vabalt valitud ning koostöös hallatavate märksõnade abil.[1] See on oluline infoarhitektuuri ja digitaalse disaini kontseptsioon, mille abil saab parandada veebis oleva teabe sisu otsitavust. Ilma identifitseerimise või klassifitseerimiseta võib potentsiaalselt kasulik veebis leiduv teave ja sisu jääda märkamatuks või alakasutatuks.[2]
Märksõnastamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine informatsiooni organiseerimisel on tavaliselt infotöötaja kontrollida ning allub kindlaksmääratud reeglitele. Kasutajaterohkete veebikeskkondade tekkega muutus aga standardiseeritud taksonoomia rakendamine keeruliseks, üheks alternatiiviks on saanud kasutajatepoolne personaalne veebiressursside kategoriseerimine siltide lisamise (inglise keeles tagging) abil.[3] See muutus eriti oluliseks Veeb 2.0 ehk sotsiaalse veebi ja inimestevahelise infovahetuse ja koostöö esiletõusuga.[4] Eristada saab kitsast (sisule saab märksõnu lisada ainult autor – nt sotsiaalvõrgustikud) ja laia (mitmed kasutajad saavad lisada märksõnu või silte mitmele objektile) ühismärksõnastamist.[4]
Folksonoomia mõiste loojaks on infoarhitekt Thomas Vander Wal, kes 2004. aastal pakkus veebikeskkondades kasutajate poolt loodud mitteformaalsele sotsiaalsele klassifikatsioonile sõnadest ’rahvas’ (inglise keeles folk) ja ’taksonoomia’ inspireeritud nime ’folksonoomia’, mis hõlmab kasutajate loodud altpoolt üles suunatud kategooriate struktuuriarendust koos selle tagajärjel tekkiva tesaurusega.[5]