Immunohistokeemia

See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.^[1]

Immunohistokeemia on nimetuse saanud tüvest "immuno", mis viitab protseduuris kasutatud antikehadele ja tüvest " histo", mis tähendab kude (võrreldes immunotsütokeemiaga).

Immunohistokeemilist värvimist on laialdaselt kasutatud vähkkasvajates leiduvate ebanormaalsete rakkude diagnoosiks. Spetsiifilised molekulaarsed markerid on iseloomulikud kindlatele rakus toimuvatele sündmustele nagu näiteks vohamine või raku tahtlik surm (apoptoos). IHK on laialdaselt kasutusel ka teadusuuringutes, aidates aru saada biomarkerite levikust ja lokalisatsioonist ning erinevalt ekspresseerunud valkudest bioloogiliste kudede eri osades. Antikeha – antigeeni vastastikku seondumise visualiseerimist võib saavutada mitmel viisil. Enamikul juhtudel on antikeha konjugeeritud ehk seondunud ensüümi nagu peroksüdaas külge, mis võib katalüüsida värvi tootvat reaktsiooni. Antikeha võib samuti seonduda fluorofooride (näiteks fluorestseiin, rodamiin) külge.