Ookeanibassein

Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor. Ookeaninõo mandripoolsed alad on mandrinõlvad.

Hüdrolooglises tähenduses võidakse ookeanibasseiniks nimetada ka kogu maailmamerega kaetud Maa pinda.

Geoloogias eristatakse ookeanibasseini mandrilavast, sest viimane on lihtsalt maailmamere poolt üleujutatud osa mandrist. Ookeanibasseini hulka ei arvata tavaliselt ka ookeanide keskahelikke, süvikuid, mandrijalameid, ookeanilisi saari ja ookeanilisi platoosid. Osade ookeanibasseinide põhjaks on abüssaalne tasandik.

Ookeanibasseinid võivad olla aktiivsed või passiivsed, nende pindala võib väheneda (Vahemeri), suureneda (Atlandi ookean) või püsida enam-vähem stabiilsena (Mehhiko laht). Mõnikord on ookeanibassein täielikult mandrilisest maakoorest ümbritsetud (Beringi meri).

Ookeanibasseinid tekivad mandrilise maakoore riftistumise tulemusel. Nende sulgumisega kaasneb orogenees ning sageli ka ofioliitsete komplekside moodustumine.