Ordoliberalism

Ordoliberalism on Saksamaalt pärinev sotsiaalliberalismi ja neoliberalismi vahele jääv mõttesuund, mille kohaselt riik peab tagama, et vaba turg saavutaks oma teoreetilise potentsiaali lähedasi tulemusi.^[1] Ordoliberaalsed ideaalid (mõnevõrra teisendatud kujul) viisid Teise maailmasõja järgsel Saksamaal sotsiaalse turumajanduse kehtestamiseni ja Saksa majandusimeni (Wirtschaftswunder). Ordoliberaalid propageerisid sotsiaalse turumajanduse mõtet ja turu suhtes tugevat riiki. See on paljus erinev mõtetest, mida tänapäeval neoliberalismiga seostatakse.^[2]

Algselt nimetasid mõned ordoliberaalid end "neoliberaalideks", et end klassikalisest liberalismist eristada. Samas Walter Eucken, kes kuulus ordoliberalismi ja Freiburgi koolkonna rajajate hulka, lükkas neoliberalismi termini tagasi. Mõiste "ordoliberalism" viitab akadeemilisele ajakirjale ORDO ja selle võttis 1950. aastal kasutusele Hero Moeller.^[3]

Teooria töötasid 1930.–1950. aastatel välja Freiburgi koolkonna majandusteadlased ja õigusteadlased, kelle hulka kuulusid nt Walter Eucken, Franz Böhm, Hans Grossmann-Doerth ja Leonhard Miksch.

Ordoliberaalidel oli suur mõju Saksamaa range konkurentsiseaduse välja töötamisele. Alates 1960. aastatest on ordoliberaalide mõju majandusele ja õigusteadusele oluliselt vähenenud.^[4]