PPD | |
---|---|
PPD 34 | |
Tüüp | Püstolkuulipilduja |
Päritoluriik |
![]() |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | 1935–1945 |
Kasutajad | Loend |
Sõjad |
Hispaania kodusõda Talvesõda Teine Hiina-Jaapani sõda Teine maailmasõda Hukbalahapi ülestõus 1958. aasta Liibanoni kriis Liibanoni kodusõda |
Tootmise ajalugu | |
Konstruktor | Vasili Degtjarjov |
Konstrueeritud | 1934 |
Tootmises | 1934–1942[1] (peamiselt 1940) |
Toodetud ühikuid | u 90 000 |
Variandid | PPD-34, PPD-34/38, PPD-40 |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 3,2 kg (salveta) |
Pikkus | 788 mm |
Toru pikkus | 273 mm |
| |
Padrun | 7.62×25 mm Tokarev |
Tööpõhimõte | vabaluku tagasilöögiga |
Laskekiirus | 800–1000 lasku/min |
Tõhus laskeulatus | 200 m[2] |
Söötur |
25 padruniga kassettsalv 71 padruniga trummelsalv |
PPD (vene keeles Пистолет пулемёт Дегтярёва (ППД), Pistolet-pulemjot Degtjarjova, Degtjarjovi püstolkuulipilduja) on Nõukogude Liidu püstolkuulipilduja, mille konstrueeris aastal 1934 V. Degtjarjov. PPD-l on traditsiooniline puust kaba, relv tulistab automaatselt vabaluku konstruktsiooni põhimõttel. Relvastusse võeti Nõukogude Liidus selle püstolkuulipilduja täiustatud variant PPŠ-41.