Stabilisaator on lennuki tagaosas asuv aerodünaamiliste pindade kooslus, mille eesmärgid on põiki- ja teekonnajuhitavuse ning tasakaalu andmine. Üldjuhul koosneb stabilisaator liikuvatest (juhtpindadest) ja liikumatutest pindadest, s.o stabiliseerivatest pindadest, [1] [2] kuid mõnel juhul liigub terve pind ühes tükis – stabilaator ehk horisontaalstabilisaator ja selle juhtpind on ühes tükis ning liigub koos [3]. Traditsiooniliselt kasutavad lennukid vertikaal- ja horisontaalstabilisaatoreid, mille juhtpinnad liiguvad sõltumatult teineteisest. Samas on kasutusel ka V-kujulisi kombineeritud stabilisaatoreid, mis tekitavad korraga jõu ümber kahe telje [4].