See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2024) |
Hubble'i teleskoop hakkab eralduma kosmosesüstikust Discovery (1997). | |
Organisatsioon |
NASA Euroopa Kosmoseagentuur |
---|---|
Missioonitüüp | astronoomia |
Kaaslane | Maa |
Stardi aeg | 24. aprill 1990 |
Kanderakett | kosmosesüstik Discovery |
Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
COSPAR ID | 1990-037B |
SATCAT | 20580 |
Mass | 11 110 kg |
Suurused | 13,2 × 4,2 m |
Võimsus | 2800 W |
Orbiidi elemendid | |
Orbiit | Maa-lähedane orbiit |
Ekstsentrilisus | 0,000283 |
Inklinatsioon | 28,47° |
Apogee | 543 km |
Perigee | 539 km |
Tiirlemisperiood | 95,47 minutit |
Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber planeedi Maa.
Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist.
Hubble'i teleskoobi tellis USA valitsus ja see valmistati põhiosas 1980. aastatel.[1] Esialgu oli kavas see kosmosesse saata 1986. aasta oktoobris, kuid pärast kosmosesüstiku Challenger katastroofi lükati start edasi, see aga andis inseneridele aega, et süsteeme täiustada.[2] Vahepeal hoiti teleskoopi puhta lämmastikuga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit USA dollarit kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid seadiseid rikkekindlamatega asendada.
Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990.
Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosesse saatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 10 miljardit dollarit (2010. aasta seisuga).[3] USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.