Back Isomeer AF تصاوغ Arabic সমাণু Bengali/Bangla Izomeri BS Isòmer Catalan ئایزۆمەر CKB Isomer CY Isomer Danish Isomer German Isomer English
Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Seda nähtust nimetatakse isomeeriaks. Isomeerid jagunevad kahte põhitüüpi – struktuuriisomeerid ja stereoisomeerid –, mida omakorda võib jagada mitmeks alamtüübiks.
- Struktuuriisomeerid on sama molekulaarvalemiga, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses:
- ahelaisomeeria (süsinikahela isomeeria), näiteks n-butaan ja 2-metüülpropaan (ehk isobutaan) või metüültsüklopentaan ja tsükloheksaan
- asendiisomeeria on seotud funktsionaalse(te) rühma(de) asendiga süsinikuahelas, näiteks 1-butanool ja 2-butanool või 1-buteen ja 2-buteen
- funktsionaalrühma isomeerid on küll sama molekulaarvalemiga, kuid erinevate funktsionaalrühmade tõttu kuuluvad need isomeerid erinevatesse aineklassidesse, näiteks dimetüüleeter (CH3-O-CH3 on eeter) ja etanool (CH3CH2-OH on alkohol)
- tautomeeria on struktuuriisomeeria erijuhtum, mis avaldub isomeeride dünaamilise tasakaaluna, näiteks keto-enooltautomeeria
- Stereoisomeeride korral aatomite järjestus molekulis on küll sama, kuid aatomite paigutus ruumis (molekuli konfiguratsioon) on erinev
- cis-trans ehk E- ja Z- isomeerid (need on geomeetrilised isomeerid) saavad esineda, kui tegemist on kaksiksidet või tsüklit sisaldavate molekulidega, s.t. süsteemis ei esine vaba pöörlemist
- optilised isomeerid saavad esineda, kui molekul on kiraalne
- enantiomeerid, kui molekulis esineb üks kiraalkese
- diastereomeerid, kui esineb kiraalkeskmeid kaks või rohkem (optilist aktiivsust ei oma meso-ühend)
- pöördisomeeria on seotud aatomite või aatomite rühmade ümber üksiksideme pöörlemise takistusega; vastavaid struktuure nimetatakse konformeerideks ja rotameerideks
Keemilist protsessi, mille käigus üks isomeer läheb üle teiseks, nimetatakse isomerisatsiooniks.