Ordinaalarv

See artikkel räägib hulgateooria mõistest; ordinaalarvudeks nimetatakse ka järgarve

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ordinaalarvud on matemaatilised objektid, mis üldistavad elemendi positsiooni (indeksi) mõiste jadas täielikele järjestustele suvalistel hulkadel.

Positsioone jadades käsitatakse naturaalarvudena (mida väljendatakse järgarvudega "esimene, teine, kolmas, …" (element)), mis moodustavad lõplikud ordinaalarvud. Selle üldistuse juures on otsustav, et nagu ka jadade korral, on olemas vähim positsioon (ordinaalarv null) ja igal elemendil (välja arvatud võib-olla leiduv viimane element) on üheselt määratud järglane. Et (lineaarsetel) järjestustel, mis neid tingimusi täidavad, võib ikka veel olla väga erinevaid struktuure, siis lisatakse tingimus, et iga alamhulga korral leidub minimaalne positsioon, ning jõutakse täielike järjestusteni.

Ordinaalarvud võimaldavad üldistada jadadega piirduva tõestusmeetodi matemaatilise induktsiooni kui tahes suurtele hulkadele või ka pärisklassidele, mis on täielikult järjestatud. Matemaatilise induktsiooni üldistust nimetatakse transfiniitseks intuitsiooniks.

Seevastu hulga suuruse (elementide arvu) kirjeldus viib kardinaalarvu mõisteni ("üks, kaks, kolm, …").

Georg Cantoril oli idee, kuidas saab mõlemat mõistet (arv kui suurus ja arv kui positsioon) hulgateooria raames lõpmatutele hulkadele üldistada; sest kuna nad lõplike hulkade korral langevad kokku, tuleb neid lõpmatute hulkade korral eristada. Kardinaalarvud defineeritakse ordinaalarvude erijuhuna. Ordinaalarvude kogum, mida enamasti tähistatakse ${\displaystyle \mathrm {On} }$ või ${\displaystyle \mathrm {Ord} }$, ei moodusta tänapäeva hulgateoorias – täpselt nagu ka mitte kardinaalarvude kogum – hulka, vaid pärisklassi.

Paljud neist kaalutlustest (näiteks transfiniitne induktsioon ja kardinaalarvude definitsioon ordinaalarvudena) vajavad valikuaksioomi või sellega ekvivalentset Zermelo teoreemi.

Ordinaalarvud on olulised hulgateoorias. Teistes matemaatika valdkondades kasutatakse ka teisi üldistatud indekseeringuid, mis opereerivad täielikust järjestusest erinevate järjestustega. Näiteks topoloogias kasutatakse võrke ja filtreid, mis üldistavad koonduvuse mõistet.