Laminiinid (lamina – lad õhuke plaat, kiht) on peamised basaalmembraani valgud, mis kuuluvad heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosnevad kolmest polüpeptiidahelast (α, β ja γ) ning seovad rakke ja ekstratsellulaarset maatriksit (adhesioonivalk). Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega, kinnitades rakke basaalmembraanile. Need on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arengus ja organogeneesis. Need on vajalikud kudede funktsioneerimiseks ja paranemiseks.[1][2]